Blogi

Väike, aga tubli

Postitas Ede 02.03.2017


Päeval paistab päike,
aga öösel kumab kuu,
olen ise väike,
kuid mu jõud on suur.

Nagu kunagisest multifilmist meelde jäänud Aatomiku laulus, kinnitab ka Peipsi järve lähedal asuv tilluke Voore Põhikool ja selle elurõõmsad õpilased, et tehnoloogiamaailma avastamiseks ja ägedate asjade tegemiseks piisab energiast ja positiivsest suhtumisest.

“Mulle meeldib, et meie koolis kõik teavad üksteist, su nime ja millises klassis sa käid,” ütleb 12-aastane Liisa-Marie (pildil keskmine) oma kooli kohta, kus on üheksa klassi peale kokku 49 õpilast.

Hakkaja ja ladusa jutuga 6. klassi õpilane Liisa tuleb kooli alati rõõmuga, kuigi ta peab juba kell 7.30 minema koolibussile, sest elab koolist kümne kilomeetri kaugusel Ruskaveres, mis on bussiringi alguses. Kõigepealt viib ta oma 5aastase õe lasteaeda ja seejärel ongi ta kell 8.30 algavaks koolipäevaks valmis. Tema lemmiktundideks on kunstiõpetus, kehaline kasvatus ja robootika. Viimane on tundideväline huviring, kus käib suure elevusega pool kooli. Aktiivne tüdruk käib lisaks veel koos parima sõbranna Kailaga õlgehistööringis, kus punutakse õlgedest korve ja muid kaunistusi.


Kuuendas klassis, kus on lisaks Liisale veel kaheksa õpilast, veavad õpilased matemaatikatunnis Tinkercadi programmis arvutiekraanil kokku kolmemõõtmelisi geomeetrilisi kujundeid, et neist vormida loomi. Kui tööd valmis saavad, prinditakse need ka välja.

Eelmise õppeaasta sügisel sai Voore kool endale Eesti 2.0 pilootprojektist 3D printeri ja kevadel osalesid kõik kooli õpilased HITSA digiloovtööde konkursil “Maailmariik Eesti”.

“Me lihtsalt osalesime, me ei läinud võitma,” ütleb matemaatikaõpetaja ja laste 3D-tööde juhendaja Mare Maasik tagasihoidlikult, kuid lisab siis, et konkursi lõppvõistlusel küll jalad värisesid ja võttis meele härdaks. Nii nagu Voore koolis kombeks, sõideti ka Tallinnasse Kultuurikatlas toimunud üritusele kogu kollektiiviga, sest suurde bussi mahubki täpselt terve koolipere. Pikk sõit tasus igas mõttes ära, sest 3D-kategoorias nopiti pea kõik nende vanuserühmades saadavad auhinnad.

Pool aastat hiljem saavutati Ettevõtliku kooli edulugude konkursil oma looga “3D disain ja 3D modelleerimine ning programmeerimine õppetöös” jällegi esikoht.

Väikese, aga tegusa kooli eduloo taga on nähtavasti üksmeelne koolipere. “Kuna meil on väike kool, siis kõik teevad kõike,” lisab arvutiõpetaja Kaie Mikko. Nii näiteks võttis hiljuti toimunud 3D jõuluehete konkursist osa jällegi terve kool.

Koduvald tuntuks terves riigis
Nagu nimigi viitab, asub Voore küla keset maalilist vooremaastikku. Mandrijää voolis siin Eestimaa keskjoone idaservas aastatuhandeid tagasi oma jõulise pealetuleku ja taganemisega piklikke künkaid, mille tippudest avanevad all orgudes vooklevatele jõgedele-järvedele hunnitud vaated. Just ühe sellise künka tippu võiks Liisa ja tema sõprade arvates Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks rajada vaatetorni, mille nad kolmemõõtmelisena ka valmis modelleerisid ning miniatuursena välja printisid. See kavand tõigi neile üleriigilisel õpilastööde konkursil 4.-6. klassi vanuserühmas peapreemia.

Tollal 5. klassis käinud Liisa-Marie ja tema klassikaaslased Kaila ja Emil mõtlesid tükk aega, mis tööga võitlusele minna. “Matemaatikatunnis õpetaja rääkis, et tuleb selline konkurss ja me tahtsime teha oma vallale vajalikku asja,” muljetavad noored insenerid tagantjärele. Kuna vooremaal on väga ilus loodus, aga Saare vallas ühtegi vaatetorni ei ole, tekkiski mõte see tühimik täita, et siia ilusasse maanurka ka rohkem uudistajaid kohale meelitada.


Liisa ja Kaila otsisid maa-ameti kodulehe kaardilt üles valla kõige kõrgema punkti, mis asub umbes sada meetrit merepinnast üle ulatuval Kallivere voorel, kust paistab ümbritsev vooremaastik tõesti justkui peo peal. Fotohuviline Emil jäädvustas nende arengumapi jaoks selle koha talviselt pilvealuses valguses: sinkja taeva taustal mustav metsaviir kontrasteerub lumise lõpmatusega, meenutades sümboolselt meie riigilippu. Emilil on loodusnähtuste peale silma, tavaliselt meeldib talle oma Canoni-fotokaga jäädvustada kuu erinevaid faase.

Poisil, kes saab õpetajate sõnul robootikatunnis mängud alati esimesena valmis, on vanema venna eeskujul plaan minna pärast põhikooli õppima Luua kutsekooli metsandust. Ka Liisa-Mariele on eeskujuks vanem vend, kelle jälgedes plaanib tema pärast 9. klassi jätkata õpinguid gümnaasiumis Jõgeval, mille järel ei välista kõrgkoolis infotehnoloogia õppimist.

Tehnoloogiapisikuga nakatunud
Pärast edukat esinemist konkursil käisid lapsed oma projekti esitlemas ka kohaliku vallavolikogu istungil, kus see päevakorra esimese punktina ette võeti. Lapsed kuulati küll kenasti ära, aga mingit reaktsiooni eriti ei järgnenud. Küllap sumbus nende suurepärane ettepanek samaaegselt toimuva haldusreformi rägastikku. Saare vald liidetakse peatselt kõrvalasuva Mustvee vallaga. Lähim suurem asula on Jõgeva linn, aga kohalike kõnepruugis tähendab “linna minema” siiski sõitu Tartusse, mis asub 40minutilise autosõidu kaugusel. Regulaarset ühistranspordiühendust heade mõtete linnaga ei ole.


Selle paiga ilu ja valu tunnistajana seisab keset küla tummalt Teise maailmasõja lahingus hävitatud ja nüüdseks võssa kasvanud varemete servas vapralt Roela mõisahoone nurgatorn. Maakonnaleht Vooremaa on kirjutanud, et kuigi 1941. aasta südasuvel sakslaste piiramisrõngasse jäänud Punaarmee algatatud lahing vältas alla tunni, jõuti loetud minutitega pika ajalooga uhke mõis pea maatasa teha. Mida ei suutnud sõda, selle hävitas hiljem nõukogude võim.

Midagi head nõukogude ajast siiski tuli: vahetult enne Eesti Vabariigi taassündi rajati 1989. aastal Voorele koolimaja. Kuigi Voore kooli ruumid pole kaugeltki nii uhked kui nii mõnegi linnakooli omad, peab koolipere tähtsamaks tehnoloogilist võimekust. Eelmisest kevadest on majas uued arvutid ning robootikaringiks on olemas kõik vajalik alates littleBitsidest lõpetades keerukamate Lego konstruktoritega. Nii tundides kui ringides lähtutakse põhimõttest, et kõige parem õppimine on õpetamine, ning õpetajaid ei heiduta teadmine, et nii mõneski tehnoloogiaküsimuses on lapsed neist märksa nutikamad ja haaravad uusi asju lennult.


Füüsika ning töö- ja tehnoloogiaõpetajast direktor Raivo Reimets teab, et IT on arenduse sütik: “Lastel peab olema tulemus kiiresti kättesaadav, robootikatunnis saab tunni ajaga lihtsama roboti kokku monteerida.”
Sarnaselt paljudele teistele üha kahaneva õpilasperega väikekoolidele on Voore kooli saatus oma 30. juubeli eel lahtine. Direktor ei taha sellel teemal pikemalt peatuda, ta vaatab lootusrikkalt tulevikku ning viitab kooli motole, mis ütleb: “Olen täna parem kui eile!”